Laagrielu ja melu vahele mahub suurepäraselt ka killuke ilukirjanduslikku vaimutoitu – vahepalaks makaronide, pudru ja banaanide vahele. (Tegelikult me tegime enda kallikestele ennist ka ühe magusa üllatuse kommide näol 😛 )
Kogusin kokku laagriliste sahtlisse kirjutatud luuletusi. Vau, kui palju ja kui ilusaid salme meie noored ja nutikad kirjutanud on!
Nautige!
☆
kägu kukub ja
vilksab rebase saba
udusel põllul
(Egle Privoi)
☆
Multinektar
mahlane
kuid janu ei kustuta
tahan veel
ja veel
ma ei suuda lõpetada
sa oled magus
vastupandamatu
oled multinektar
(Pille-Riin Määr)
☆
nagu me oleks juba suured
… nagu oleks
(anon.)
☆
Ma nõelun sõnu kokku
niisama ei torgi
tikin mõtteid
elukangale
(Jarita Maaria Rintamäki)
☆
Ütle, et ma olen tubli
sōin lōunaks beebispinatit
ja lutserni idandeid
kas kuulsid
ütle
et ma olen
(anon.)
☆
loe mind
nõnda tasa
kui vähegi võid
võta aega
mind mõista
kui vähegi võid
loe kaua
ja andesta
kui vähegi võid
loe mind
mullegi ette
kui vähegi võid
(anon.)
☆
usu koos minuga
metsahaldjaid ja näkineide
usu neid keda näeb silmanurgast siis
kui neisse uskuda
usu tuule- ja kivihaldjaid
usu et keegi soode üle valitseb
usu koos minuga
et järvepõhi maagiatühi pole
ja et taimed pole hingetud
palun ja kui sa usud
siis tea et nad muud ei tahtnudki
ma usun
(anon.)
☆
ärkasin ja mõtlesin
et ma olen täna ilmselt
meigita kole
ettevaatlikult pühkisin
sõrmega silmaaluseid
et vähemalt natukesestki ripsmeduššist
lahti saada
kulmud
no nendega pole
midagi teha
väldin nüüd nii kaua kui võimalik
peeglit, isegi telefonipeegeldust
lõpuks kui nägin
vedas
täna polnudki nii
kole
(anon.)
Äge eks! Talendikad.
Huvitav, et inimesed kirjutavad nii erinevalt – seejuures mõttedki on täiesti erinevad. Sama ka vastupidi, sama mõtet võib ja saab väljendada nii erinevas stiilis ja sõnastuses, et uskumatu. Luuletamist otseselt õppida ei saa – noh, tehnikaid ju tegelikult saab. Haikud, erinevad riimid (algriim, lõppriim) ja kõik muu säärane. Igal juhul tore, et kõik laagrist kogutud luuletused on nii ilusad ja eriilmelised, õrnad ja midagi-tundma-panevad.
Minu arvates inimesed, kes luuletavad on ilusa hingega inimesed!
PS! Tunnen vajadust viimast lauset post scriptumis filosoofilisest vaatevinklist selgitada. Nimelt väide, et luuletavad inimesed on ilusa hingega ei välista seda, et inimesed, kes ei luuleta, ei ole ilusate hingedega. Aitäh!
– Naksitrallid
Leave a Reply